Enter The Void (2009)
http://www.imdb.com/title/tt1191111/ 
Üks filmidest, mis mulle sügavalt positiivse mulje jättis oli “The Lovely Bones”. See, et filmi peategelane on surnud, oli midagi uut. Samuti see, kuidas nö teispoolsust kujutati. Üpris huvitav.
Enter the Void läheks sarnasesse kategooriasse. Tegu on suhteliselt kunstilise filmiga. Suure kaarega on mööda mindud klassikalisest Hollywoodi stiilist, kus selja taha hiiliv vaim tekitab elusas lihakotis “wtf was that? who is there?” reaktsiooni. Film oli kenasti läbi mõteldud. Keegi ei tea, mis saab peale surma. Arvatavasti ka selle filmi prantslasest autor Gaspar Noé ei tea, mis saab südame seiskudes. Siiski vaadates seda filmi, siis antud esitlusviis näeb välja niisugune, millele vastu vaielda ei sooviks. Suhteliselt ilus, kui nii võib väljenduda…
Film on pikk. Mina vaatasin 160-minuti pikkust varianti. Filmi tempo on ajaga kaasas käiv. St ei ole katkendlikku hüplemist. Esimene pool filmist on üldse esimeses vaates, st läbi peategelase silmade. Läbi jookseb lisaks tema visuaalsele pildile ka mõttekäik. Pikad ja lummavad tripi-visioonid, mida tegelane kogeb heroiinist on samuti võimsad. Kujutan ette, et see film oleks 3D kinos väga võimas. Paraku soundtrack puudub. Helideks on naturaalsed hääled keskkonnast, nii seest kui väljast.
Hinnang 8,5/10
Konnatiik 