2010
…mul oli ükspäev igav ja siis kirjutasin. Kirjutasin kokku need sündmused, mis olid aasta sündmused, mis jäid meelde.
WikiLeaks 
Mingil hetkel oli kogu maailm tagajalgele aetud. Avalikuks olid saanud väga tundlikud dokumendid, mille avaldajaks oli Rootsi päritoluga portaal WikiLeaks. Selle eesotsas istub tänaseni üle öö maailma mõjukaimaks inimeseks tituleeritud austraallane Julian Assange. Oma portaaliga tegi Assange algust juba 2007. aastal. Suurim tähelepanu saavutati 5. aprillil 2010, kui näidati videot, kus oli filmitud õhurünnakut Bagdadis. Videol oli kujutatud USA kopterirünnakut, milles väidetavalt tapeti tsiviilisikuid ja ka Reutersi reporter.
Tänaseks on WikiLeaks muutunud masside seas justkui ülimuslikuks portaaliks, mida suurriigid püüavad maha suruda. Kummalisel kombel ei vaevuta neid sadu tuhandeid dokumente analüüsima ja tegelikku tausta ja/või päritolu uurima. See polegi oluline, sest teema müüb. Kisenda, et “22-aastane luureanalüütik” avaldas mingi suure saladuse, mille eest USA ta kinni pistis, ning ongi rahvas kisamas, et kui kurjad on ikka suurriigid. Lollus! Aegade algusest on selline skeem töötanud. Keskmine inimene on rumal, kel puudub reaalne võime näha ja mõista seda, kuidas maailm töötab. Siinkohal ei taha ma ennast kellestki paremaks tõsta. See on lihtsalt pilt, mida mina näen.
Jalgpalli MM Aafrikas 
19ndat korda toimusid Maailma Meistrivõistlused jalgpallis. Varem olen püüdnud mingilgi määral seda spordi suursündmust jälgida, kuid sel korral vaatasin asja üpris passiivselt, ning lugesin vaid üksikuid leheartikleid. Toimus see maailmaspordi suursündmus 19ndat korda, seekord Lõuna-Aafrika Vabariigis, ning kestis 11. juuni – 11. juulini. Pealtvaatajaid meelitas see üritus kohapeale vaatama täpselt 3 178 856. Võrdluseks 2006 WC, mis toimus Saksamaal, ning seal müüdi 3 359 439 piletit.
Aafrika võistlused ei olnud midagi märkimisväärset. Meelde jäi vaid tüütu vuvuzela, mida kohalikud pidasid enda kultuuri osaks. Tegelikult on sealseks kultuuripärandiks vaid nakkushaigused ja vägivald. Igatahes olid paljud teleülekanded häiritud selle “puhkpilli” tekitatud kaootilisest mürast, mis pidavat andma mängijatele jõudu ja energiat. Müstika. Huvitav, miks mujal maailmas säärast lollust ei kasutata? Selles küsimuses peitub ka vastus…
Talv-suvi-talv 
Aasta 2010 algus oli rekordiliselt lumerohke.
Lisaks oli möödunud aasta rikkalik looduskatastroofide poolest. Võimsad maavärinad, kuumalained, vulkaanipursked ja lumetormid mõjutasid kogu maailma. Aasta alguses, jaanuaris, toimus Haitil maavärin, mille tagajärjel hukkus üle 220 000 inimese. Mäletan enda geograafia tundidest, et vilets ehituskonstruktsioon ei ole maavärinapiirkondades just ratsionaalseim valik. Kindlasti oli see üks põhjustest, miks nii suur arv inimesi hukkus. Muidugi olevat 2010 aasta seismiliselt aktiivseim viimase 20 aasta jooksul.
Üks kummalisemaid looduslikke tõrkeid oli Islandi vulkaanipurse, mille tagajärjel paiskus taevasse mürgised tuhapilved. Selle tagajärjel olid pikaks ajaks häiritud Euroopa lennuteed. Ligi seitsme miljoni inimese reisid olid häiritud. Rääkimata majanduslikust kahjumist.
See aasta oli ka temperatuuride lõikes üks jõhkramaid. Üle maailma registreeriti kõrgeid temperatuurirekordeid. Suvel oli Euroopas olukord, kus inimestel soovitati kodus istuda ning vältida päikse käes viibimist. Siiski, inimesi suri.
Teoorias tekitavad keskmisest kõrgemad õhutemperatuurid suuremaid sademetekoguseid. Tänavune talv saab seda tõestada ka praktikas. Väga lühikese ajaga on tekkinud Eestis lumeterror. Padaorus suutsid inimesed esmakordselt reaalses 21. sajandi lumetormis kinni istuda, ning abi polnud võimalik saada. Jällegi mitu vanurit suutsid selle käigus otsa leida.
Kui möödunud talv oli rikkalik jääpurikamõrvade poolest, siis selle talve skoor on veel avamata. Arvata on, et see kauaks nulli ei jää.

Poliitika 
Poliitilises pildis oli mööduv aasta eriti kummaline. Toimus palju, kuid kõik ei olnud oluline, pigem taustamüra. Siiski on mul hea meel näha, et KAPO oli tubli. Vahele võeti mitmeid pealinna ametnikke erinevate süüdistustega. Põhirõhk oli altkäemaksudel ja korruptsioonil. Nt Mati Songiseppa(Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse direktor) süüdistati ligi 200 000.- väärtuses altkäemaksu võtmises möödunud suvel.
Teine suursündmus oli Villu Reiljani maadevahetuse teema lõpp, mis sai alguse juba 2007. Lõpptulemuseks mõisteti endine Keskkonnaminister siiski süüdi. Paraku oli karistus tingimisi trelle.
Kahju, et siiski leidub ka kõrgeid riigikohtunikke, kes on äraostetavad. Näiteks mõisteti 2-aastane vangistus Viru Maakohtu kohtunikule Mihhail Komtšatnikovile, kes vabastas mõrvasüüdistusega kohtualuse 100 000.- eest.
Hetkel on aktuaalseimaks teemaks Keskerakonna juhi ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare teema, mille kohaselt küsis Savisaar raha Venemaalt enda valimispropaganda toetuseks. KAPO on hetkel ainuke organisatsioon, kes omab adekvaatset ülevaadet reaalsest olukorrast. Paraku uurimine alles käib, mistõttu ei saa veel täpseid detaile avalikult avaldada. Ajakirjanduses on Savisaar aga kõik süüdistused maha surunud, nimetades kõike valeks, laimuks ja poliitiliseks mustamiseks, mille eesotsas jällegi Ansip.
Siiski on peaminister üks isikutest, kes omab ligipääsu riigisaladustele ning ka Kaitsepolitsei materjalidele. Mõista on peaminister andnud, et tegelikult on siiski nii, nagu valdav osa inimesi arvab.
Kevadel toimuvateks valimisteks võib suure tõenäosusega tekkida olukord, kus Keskerakonna osakaal jääb vähemusse, kuna lihtsalt keegi ei soovi teha koostööd erakonnaga, mida on kahtlustatud(kevadeks on loota ka tulemusi) riigireeturlusega võrreldavas kuriteos.
Aasta üks kummalisemaid poliitilisi samme oli eesti anarhismi “lipulaeva” Tõnu Trubetsky siirdumine Roheliste erakonnast Keskerakonda. Peamine põhjus, et seal saab ta enda ideid paremini realiseerida. Üldiselt on nii, et anarhism ideoloogiana välistab igasuguse poliitilise aktiivsuse või erakonda kuuluvuse. Eesti tuntuim muusikaikoon kaotas selle sammuga oluliselt enda toetajaid. Siiski ei lasknud teine üllatus kaua oodata, ning varsti ilmus uudis, et Tõnu lahkus Keskerakonnast tagakiusamisele viidates.
Savisaar 
Aasta lõpus pöördusid kõik pilgud teemale, mis käsitles Edgari väidetavat rahaküsimist vene poolelt. Asja aeti Lasnamäele ehitatava kiriku varjus, mille jaoks väidetavalt oleks vastavad miljonid tulnud. Täpsemalt käitleti summat, mis peaks tiirlema 3 miljoni euro ümber. Pool sellest oli vaid vajalik kiriku ehituseks. Teine pool kolmest aidanuks Kesikutel korraldada võimsa valimiskampaania.
Üha enam on hakanud kinnitust saama fakt, et Savisaar hakkab iseenda supi sisse uppuma. Tsiteeriksin Äripäeva ühe artikli sissejuhatust:
Miks ei võiks Edgar Savisaar öelda, et olen jah Vene-meelne mees, küsisin neilt raha, sest tahan valitseda teie riiki. Mis ma Venemaale vastutasuks lubasin, pole teie asi. Ja olekski kõik. Savisaar saaks kevadistel valimistel omad hääled niikuinii ning valitseks meie pealinna rõõmsalt edasi, aeg-ajalt riigitüürile saamise nimel keerukaid skeeme sepitsedes.
Ja sellega olekski kogu lugu võinud lõppeda. Nagu meedia kajastas, siis lõid kahtlused üles ka paljude Kesikute endi seas. Parteisiseselt loodi nn Tõekomisjon, mille eesmärgiks on välja selgitada teema täpsed tagamaad. Esialgselt pidanuks oodatav vastus jõudma avalikkuse ette 28ndal detsembril. Mingil põhjusel see aga lükkus edasi, uude aastasse. Eks siis jääme ootele, pöidlad pihus!
Digilevi ja DigiTV 
Möödunud aasta läks ajalukku olulise muudatusega – kadus analoogsignaal, mis telepildi tavaantenni kaudu telerisse tõi. 1. juulist saabus vanuritele suurt peavalu põhjustanud digilevile üleminek üle kogu maa. Tegelikult muutus keeruliseks see, et tavaantenni vahele tuli soetada alla tuhande krooni maksev digituuner, mis siis pildisignaali pildiks muudab. Ise olin tol ajal veel Viasati küünte vahel, ning mind see teema ei puudutanud. Siiski ülejäänud tubadesse tuli muretseda Elionist vastavad seadmeda. Lisaks tellida kiirem netipakett, et suudetaks ära toita ühendusega kaks telerit ja vähemalt 2 arvutit. Äge!
€uro
Euroopa ühisrahale ehk eurole ülemikeku jutud muutusid juba sügise hakul pidevateks artikliteks. Eestlane, loll nagu ta on, ei saanud muidugi aru, milleks on vajalik müüa maha enda armas kroon. See armas kroon, millesse keegi ei soovinud investeerida, kuna inflatsioonirisk oli majandusseisaku tõttu iga hetk veelgi tõusmas. Kas tõesti on meeldiv kisada, et pool riiki on töötud ja Ansip jälle paha? Eesti elatub maksudest ja välisinvestorite tegutsemise lõpptagajärgedest. See närune kroon ei meelita mitte kedagi siia. Euro kasuks räägib aga maailma mastaabis stabiilne väärtus. Lisaks annab see meile parema ülevaate sellest, kuidas võrrelda ennast teiste riikidega. Senini vaevalt keegi viitsinuks hakata enda lõbuks summasid konverteerima.
Räägitagu mida tahes. Eestis on rahanduspoliitika õiges suunas liikumas. Seda nimetatakse progressiks!
