Iszoloscope – Beyond within (2010)

…madness!
See on nagu halva unenäo soundtrack! Aga samas väga võimas.

Paprika (2006)
http://www.imdb.com/title/tt0851578/

Psychotica (2011)
http://www.imdb.com/title/tt1630607/

Christopher Roth (2010)
http://www.imdb.com/title/tt1484942/

Casey Jones (2011)
http://www.imdb.com/title/tt2061604/

Dark Star (1974)
http://www.imdb.com/title/tt0069945/

Tape (2001)
http://www.imdb.com/title/tt0275719/

Rosewood Lane (2011)
http://www.imdb.com/title/tt1840388/

Spirited Away (2001)
http://www.imdb.com/title/tt0245429/

Equilibrium (2002)
http://www.imdb.com/title/tt0238380/

O chyom govoryat muzhchiny (2010)
http://www.imdb.com/title/tt1595366/

Wristcutters: A Love Story (2006)
http://www.imdb.com/title/tt0477139/

Coco avant Chanel (2009)

http://www.imdb.com/title/tt1035736/

Titicut Follies (1967)
http://www.imdb.com/title/tt0062374/

…

Ashes and Snow (2005)
http://www.imdb.com/title/tt0493393/

The Artist (2011)
http://www.imdb.com/title/tt1655442/

On teada fakt, et pimedatel on on nägijatest teravam kuulmine. Samuti on kurtidel parem nägemine. Antud teose kohta käib see võrdlus lausa ideaalselt. Tegu on 21. sajandi film noir tummfilmiga. Kuuldavasti ei pea paljud kinokülastajad sellele filmile vastu, sest puuduvad sisulised dialoogid. Kes mäletab, siis tummfilmides esitati sisu mõtte edasi andmiseks klippe, kus kirjas jutt, mõte või laused. Alguses tekkib tõesti võõras tunne, kuid minul kadus see täpselt 12 minuti möödudes kui tundsin, et see film on mõnus ja hea.
Heaks tegi selle just see, et puuduvad vestlused asendati ilmeka näitlemisega. Silma hakkas kohe alguses pidev naeratamine. Põhimõtteliselt saatis see kogu filmi. Sealjuures muutumata liiga tüütuks või häirivaks. Tihti on tänapäevastes filmides minu jaoks häirivad just ühesugusena näivad ja filmist-filmi ühtemoodi näitlemine. Hullemateks pean Seth Rogenit, Mark Wahlbergi ja Jim Carreyt. Need on kolm nime, kelle viimaste aastate filmides näitlemised on olnud 1:1 väljendusoskus.

Filmi puhul on mindud tõepoolest justkui ajas tagasi sinna, mil tummfilmid olid kogu kinomaailm. Teema ja sisu on lihtne, kuid samal ajal huvitav ja igati armas.
George Valentin on filmistaar, kes on oma karjääri tipus ja ühtlasi meedia ning publiku suur lemmik. Ühel juhuslikul hetkel sattub pildistamise käigus tema kõrvale tundmatu naine rahva seast – Peppy Miller. Aja möödudes muutuvad nad omavahel lähedaseks ning Georg aitab tal saada filmidesse rolle. Edu on suurem kui algselt oodati. Lõpuks muutuvad kahe tegelase rollid vastupidiseks. Peppy kuulsus tõuseb ja George langeb.

Filmi cast oli samuti ideaalselt kokku pandud. Peategelasi mänginud Bérénice Bejo ja Jean Dujardin on mulle täiesti tundmatud ja võõrad nimed. Kuid Artist suutis tekitada nende vastu suure huvi 
Miks varem pole sellist asja tehtud nii kõrgetasemeliselt?

Üks filmiblogija kirjeldas filmi nii: It would be quite a heartless figure indeed who managed to watch The Artist and not like it. 

Hinne 9/10

The Young Victoria (2009)
http://www.imdb.com/title/tt0962736/

Tekkis võimalus vaadata vahelduseks midagi väga teistsugust. Viimane n-ö ajastufilm, mida viimati vaatasin, oli vist Blackadder. Tegu küll sarjaga, kuid väga autentne ja hea sari. Noor Victoria oli samuti suhteliselt meeldejääv oma autentse ja reaalsusega. Film on otseses mõttes eluloofilm, mille käigus antakse ülevaade kuninganna Victoria noorusest ja kujunemisloost. Kuigi minu huviorbiidist jääb Inglismaa ajalugu välja, oli siiski tegu huvitava ja nauditava vaatamisega. Hea oleks olnud muidugi eelnevalt teatud tegelaste taustade ja tähtsusrollidega tutvuda.

Filmi alguses antakse ette Victoria kroonimishetk. Seejärel hüppab film ajas tagasi ühe aasta, mille järel kogu edasine teema räägitakse. Võiks arvata, et kuningasoost tahaks olla iga inimene. Paraku oli Victoria puhul tegu isikuga, kes ei soovinud jätkata teed, mis oli talle otseses mõttes ette antud. Tema sõnade kohaselt võis paleed võrrelda vanglaga. Siiski edasine tegevus jätkus teadmisega, et enda roll tuleb vastu võtta ja kroonitud saada. Sama olulisena oli filmi teine teema – armastus ja selle arenemine tulevase abikaasaga – prints Albertiga. Seda esitati samuti igas mõttes huvitavalt ja nauditavalt. Nagu hiljem lugesin, siis nendevaheline armastus muutus lausa legendaarseks. Sugupuu sai jätku 9 lapse näol, kes liikusid üle Euroopa erinevates kroonitud liinides – Saksamaa, Rootsi, Norra ja paljud teised lõunamaised maad. Aga see on juba pigem tava.

Näitlejate valik oli samuti igati õnnestunud. Peaosalist Emily Blunti ma nii väga näinud polegi. Ainsana meenub vist The Adjustment Bureau. Igal juhul sobis ta antud draamasse ja mängitud rolli ideaalselt.
Keskkond, riietused ja kõik muu selline oli kena, ilus ja ajastukohane. Üks kostüümidest, mida Victoria kandis, oli originaali koopia, mida hoitakse ühes UK muuseumis. Kõik Victoria kostüümid, mis tal filmis seljas on, olid kindlustatud £10 000 väärtuses. Juurde lugedes leiab veel mitmeid huvitavaid fakte, mis muudavad nähtu mitmes mõttes paremaks.
Kindlasti on tegu parima ajaloolise draamaga, mida olen näinud.

Hinne 8/10

Take Shelter (2011)
http://www.imdb.com/title/tt1675192/

Filmid, mille tutvustuses on apokalüptilisi visioone nägev peategelane, tekitavad üldjuhul ühesuguse reageeringu. Neid ma näen maailma lõppu/Jeesuse tulekut on liiga palju tehtud ja nähtud. Ega ka teemaoksolev film polnud tutvustuse põhjal just eriline tõmbenumber. Olen hakanud filmide treilereid vaatama. Leian endiselt, et tegu on poolenisti spoileriga, sest kohad, mida näidatakse, jäävad liiga häirivalt meelde ja hakkavad segama vaatamist. Antud filmi puhul sai siiski treiler otsustavaks, mis tekitas huvi asja vastu. Samuti näitlejad ja imdb suht kõrge reiting.

Noore pere isa hakkab nägema nägemusi, mille tunnistajaks näib olevat vaid tema ise. Need muutuvad üha intensiivsemaks, ajades sassi reaalsuse ja unenäo. Algab peategelase isiklik võitlus enda normaalsuse tõestamiseks. Aga kes sind võtab tõsiselt, kui ema on kinnises haiglas skisofreenik?

Klišeesid jagub filmis päris hästi. Samas ei hakka nende kahe tunni jooksul vaatajal igav. Teema areneb küll vaikses ja rahulikus tempos, kuid jõuab üpris eduka lõpuni. Teatud mõttes julgen seda võrrelda Shutter Islandiga.

Hinne 8/10

My Neighbor Totoro (1988)
http://www.imdb.com/title/tt0096283/

Mu animete kaust hakkab vaikselt üle ajama. Ses suhtes, et vaatamist ootavate filmide arv selles kaustas konkureerib varsti inglisekeelsetega.
Minu naaber Totoro on üks maailma ikoonsematest Aasia päritolu teoseid. Kui võtta võrdlus, siis seisaks Miki hiire kõrval või Tom & Jerry, Potsataja ja Gena kõrval. Filmi looja Hayao Miyazaki on tõeline geenius. Tekkib tunne, et on vajadus lähiajal kõik tema loodud filmid ära vaadata, sest mulle nähtute seas on Castle in the Sky, Princess Mononoke, Spirited Away ja Howl’s Moving Castle. Tõsiselt meeldejääv ja mõnus vaatamine! 

Ise ma vaatasin eestikeelse dubleeringuga versiooni. Lihtsalt see võimalus oli ja eelistasin dubleeringut vahelduseks subtiitrite lugemisele, sest peale raamatu lugemist on minu vaateväli üks suur udukogu.
Filmi teema, nagu suurem osa animesid, on üpris lihtne. Kaks õde, Satsuki ja Mei, kolivad isaga uude koju, et olla lähemal haiglale, kus nende ema ravil on. Olles kolinud uude koju, avastavad tüdrukud mõndagi huvitavat, mida esialgu peetakse vaimudeks. Ühel päeval juhtub noorem õde Mei nägema murus liikuvaid pikki kõrvu. Järgnes jälitamine, mis viis metsa, kus avastati hoopis teistsugused elukad. Suur ja veider elukas Totoro, koos oma kahe väiksema kaaslasega, kelle nimesid filmis ei selgunud. Igatahes nende metsaelukatega sõbrunetakse ja sattutakse huvitavatesse situatsioonidesse.
Üldse olid kõik tegelased filmis hästi muhedad ja armsad. Ei taha spoilida, sest üllatusmoment neid jälgides kaob muidu ära 

Film on minu vanune ja tol ajal oli tegu kõrgelt hinnatud teosega, mis sai mitmeid esikohti festivalidel. Samuti pole filmi kõrge reiting aastate jooksul langenud, mis on üpris kaalukas fakt.

Hinne 9/10

A Very Harold & Kumar 3D Christmas (2011)
http://www.imdb.com/title/tt1268799/

Päris imelik tunne on vaadata ameeriklaste jõulufilmi kuu aega hiljem, kui actual jõulud on ammu läbi. Aga kuna DVD tuli alles hiljuti välja, siis pole midagi parata. Ei hakka nüüd seepärast uut jõulu ootama. Seda eriti, kui antud filmile sai pandud suured ootused. Esimesed 2 H&K filmi olid väga head ja naljakad, mida saan öelda väga väheste USA komöödiate kohta.

Reaalsuses oli aga see film täielik feil. Korduvad naljad muutuvad kolmandal korral tüütuks ja mõjuvad vastupidiselt komöödiale. Püüti teha midagi väga intensiivset ja wtf-wtf efektidest kubisevat asja. Noh, alustuseks see, et H(arold) ja K(umar) polnud ammu suhelnud. Miks? See jäi esialgsel vaatlusel selgusetuks. Alles olid nad mingid elusõbrad ja nüüd? Lausa tüüpiline, et sellise stsenaariumi järgi on üks n-ö normaalne inimene ja teine mõttetu pothead. Kuid, lõpuks panevad nad mõlemad ikkagi koos peale. No wtf!? Teised tegelased olid ka natuke liiga lollakad. Narko-teemaga mindi ka natuke vales suunas. See oli häiriv. Ja mis eriti(!) häiris – 3D. See film oli 3D, mis nägi kohati välja nagu tõsine 0 kvaliteediline pilt. Soundtracki polnud. Ainsad punktid tulevad Danny Trejo, kes on lahe näitleja. Üldiselt on ta mänginud actionites, kuid siin oli ta segane suguvõsa pea, kellele oli kõige olulisem asi pühade ajal kena jõulukuusk.
Neil Patrick Harris oli ka muidugi oma rolliga, kuid ei mõjunud enam samuti nii, nagu varasemates osades. Varem oli ta ikka oluliselt asisem junky-vaatamisväärsus. Nüüd oli ta justkui väsinud.

Hinne 2/10

Umbkotid (2012)
http://solariskino.ee/kinokavad/umbkotid/

Autorite Rain Tolk ja Andres Maimiku kolmas film Kormoranide ja Uuspõllu filmi järel. Eesti komöödiaid, häid komöödiaid, ongi vist ainult need tegelased suutnud välja mõelda. Uuspõllu Tartu-retke olen since ilmumisaastast 2007 vähemalt korra aastas vaadanud. Alati on see uuesti meelt lahutav ja naljakas. Kormoranid jooksis natuke viltu, kuid lai valik eesti näitlejaid tegi filmist hea töö.

Umbkotid on filmi nimena ideaalseks kirjelduslikuks märksõnaks. Peategelased mängivad reklaamiinimesi, kelle ülesandeks on teha kliendi tootest tarbijate silmis midagi erakordselt ihaldusväärset. Samal ajal on tegu inimestega, kes töötavad täiesti erinevas suunas. Tolk on otseses mõttes reklaamiteenuse müüja, kel on pigem hea näitlemisoskus kui reaalsed müügioskused. Maimik on aga n-ö isemõtlejast kunstnik, kes on rohkem huvitatud autorifilmidest ja üldisest filosoofiast.
Ma ei saa tegelikult aru, miks see film palju negatiivset tagasisidet sai. Tegelased olid väga sümpaatsed ja täiesti sellised, kellest sai lihtsa vaevaga aru.
Teemast võis välja lugeda päris palju sellist, mis on viimasel ajal meediast läbi käinud. Teatud skandaalid ja muud vingerdused. Minu jaoks muutis see filmi komöödia poolt üpris tugevaks.

Hinne 6/10